Tallinna
Peatänava
arhitektuurivõistlus

MITTEEUKLEEDILISE GEOMEETRIA TSOON

Meie võistlustöö üheks tähtsaimaks lähtekohaks on see, et inimkäitumine on keerukas ja mitmekesine.
Ka oma võistlustöö pealkirja oleme seetõttu laenanud tallinlasest kirjaniku P. I. Filimonovi
samanimeliselt ja samateemaliselt romaanilt.

ÜLDISED LÄHTEKOHAD
Meie võistlustöö üheks tähtsaimaks lähtekohaks on see, et inimkäitumine on keerukas ja mitmekesine.
Ka oma võistlustöö pealkirja oleme seetõttu laenanud tallinlasest kirjaniku P. I. Filimonovi
samanimeliselt ja samateemaliselt romaanilt.

 
Me ei saa eeldada, et suudame ennustada iga linnasliikleja käitumist ja eesmärke, küll aga saame
kujundada paindliku keskkonna, kus igaüks saab oma sihipärasusest või spontaansusest lähtuvaid
plaane maksimaalse võimaliku vabaduse tingimustes ellu viia.

 
Mehhaniseeritud ja motoriseeritud liikumisvahendite kasutamine seob liikleja paratamatult suurema
vastutuse ja sellest lähtuvate kitsendustega, aga praktiliselt iga liikleja lõpetab praktiliselt kõik oma
käigud, ja on kõige spontaansem, jalakäijana. Seega on meie eesmärgiks jalakäija mugavusele
tähelepanu pöörates pakkuda ühtset, demokraatlikku liikumisplatvormi, millest on kasu kõigile
liiklejatele. Ühetasandiline ja avar ruum, mis on jalakäijale mugavaim, on mugav ka ratastooli ja
lapsevankriga liikudes.

 
Spontaanseks liikumiseks ei piisa jalakäijale lineaarsetest ruumidest – kitsastest kõnniteedest ja
ülekäiguradadest. Peame vajalikuks luua avaramaid liikumisvälju ja tihedamaid liikumisteede
võrgustikke, milles igaüks oma liikumissuuna ja trajektoori vabalt valida saab.

 
Valikuvabadus ei ole mitte ainult praktiline, vaid annab ka võimaluse linnaruumi loominguliseks
kasutamiseks. Loomingulise kasutamise impulsi annavad ka linnaruumi asetatud mängulised
elemendid.

 
Põhimõttelise ruumikasutuse jagasime järgnevalt:
1. Tegime kindlaks autoliiklusega ristuvad olulisemad jalgsiliikumissuundade sõlmpunktid ja
vabastasime need mugavaks teeületuseks nii jalakäijatele kui ratturittele.
2. Tänavaületust takistavad funktsioonid, ühistranspordi ja autode peatuskohad, paigutasime
nende ületuskohtade vahele jäävatele tänavalõikudele.
3. Praeguse Viru ringi (peatänava kõige avarama ruumi, mida ümbritsevad madalamapoolsed
hooned täiel määral ei pingesta) keskossa nägime ette mängulistest keskkondadest koosneva
tuuma.

 
Kõige rohkem erinevaid liikumisi kohtub ristmikel, seega leiame, et just need tuleks erilise tähelepanu
alla võtta. Investeerides ristmikukeskkonna kvaliteeti, investeerime me kõige rohkemate liiklejate
heaolusse ja pakume suurimat liikumisvabadust just seal, kus seda kõige rohkem vaja on, seetõttu
oleme oma võistlustöö esmaeesmärgiks võtnud ristmike avaruse ja rikkaliku varustamise.

 
Nii auto- kui jalgrattaparkimiskohad oleme paigutanud võimalikult hajutatult, et tagada hea positsioon
jalgsiteekonna alustamiseks. Suurematele jalgraparklatele pakuvad täiendust tänavaruumi hajutatud
jalgrattaparkimist võimaldavad elemendid, näiteks aasakujulised pollarid.

 
Peatänva visuaalses identiteedis oleme tahtnud vältida totaalseid, jäiku lahendusi ja üritanud leida
kujunduskeele, mis täiendaks orgaaniliselt Tallinna ajalooliselt kaootiliseks kujunenud linnapilti.

 
RISTMIKUD / VÄLJAKUD
Peatänava olulisematel ristmikel on kogu liiklus viidud ühele tasandile. Olemuslikult kasvavad
kõnniteed siin kokku ja moodustavad laiendatud teeületuskoha. Ristmikud eristuvad ülejäänud
tänavast sillutisematerjalilt ja inventarilt. Autod sõidavad ristmikule jõudes künnisest üles, autoraja ja
ühistranspordiraja vahele tekib ohutussaar. Ristmikukeskkond ütleb jalakäijatele ja ratturitele, et siin
saab teed ületada, autojuhtidele, et siin tuleb hoog maha võtta ja ettevaatlik olla.

 
Ristmikud toimivad väiksemate ja suuremate platsidena. Peatänavast hargnevatesse tänavatesse
valguv ristmikupind rõhutab peatänava sidusust ülejäänud linnaga, olles nagu omaette aine, liim, mida
on liikumise sõlmpunktidesse doseeritud ja mis kõike ühendab.

 
Ristmike ühtne pind on kaetud sileda, konkreetse koha liikumisdünaamikast inspireeritud mustrisse
laotud graniitsillutisega. Ristmikuala on tikitud täis spetsiaalseid, dünaamilise vormiga
ristmikuvalgusteid, pimedal ajal on siin rõhutatult valgem, kui ülejäänud tänaval. Ristmike pinnast
kasvab välja ristmikumööbel – käidavamates kohtades kompaktsemad istmed, millest on lihtsam
mööda liikuda, käidavamatest trajektooridest eemal, eriti tänava päikesepoolsel küljel, suuremad
istmed ja istmekobarad. Autoteid eristavad ülejäänud teest aasakujulised pollarid, mille külge on
võimalik ka jalgrattaid lukustada.

 
Jalgratturite jaoks kehtib ristmikel Hollandi tüüpi ringliiklus.

 
Olemasolevad puud on ristmikel alles, aga uusi puuistutusi on igasuunalise liikumisvabaduse
rõhutamiseks ülejäänud tänavast vähem.

 
Kõige väiksemad platsid asuvad ristumistel Reimani ja Maneeži tänavatega, Lastemaailma ees,
Draamateatri ja Saarineni maja vahel ning Inglise Kolledži spordihoone, Suur-Karja tänava otsa ja
Vabaduse väljaku poole viiva pargi vahel. Neid iseloomustab fooride puudumine ja kogu pinna
toimimine võrdõigusliku ristmiku ja suure ülekäigusebrana.

 
Lastemaailmaesine avaram ala on jagatud kohvikuterrassi ja jalgrattaparkla vahel. Siinse platsi ääres
võiks asuda ka jalgrattateenindus. platsilt üles Musumäele viib praegusest tugimüürikehandist
ajaloolist bastionijoont jälgiva joonega maha lõigatud avar päikesepoolne kaldtee ja trepp.

 
Pärnu mnt. 20 jääva kiilukujulise platsininamiku tipus on sobiv koht skulptuurile. ülejäänud osa sellest
praegu ventilatsiooniseadmete all olevast platsist oleks sobilik kohvikuterrassiks.

 
Ristumised Jõe tänava ja Estonia puiesteega on reguleeritud fooridega. Kuna siin tänavat diagonaalis
ületada ei saa, jääb ristmiku keskosa jalakäijate poolt kasutamata, ja on seetõttu kaetud odavama,
tumeda betoonsillutisega.

 
Fooriga reguleeritud ristmikest suurim on ristumine Hobujaama ja A. Laikmaa tänavatega. Siin liiguvad
kõige suuremad inimhulgad ja on ette nähtud kasutada fooritsüklit, mis peatab kogu autode ja
ühistranspordi liiklemise, võimaldades jalakäijatele ka diagonaalset ristmikuületust. Siinse platsi
erijooneks oleme jätnud suured, inventarist tühjad laigud, mis on mõeldud avalike etteastete
korraldamiseks.

 
Uus Viru plats Ühendab Narva ja Pärnu maantee Viru tänava, Tammsaare pargi ja Mere puiestee
suundadega. Praeguse Viru ringi ringikujuline liikumissuund on jäetud jalakäijatele ja jalgratturitele,
kellele trammiteega paralleelselt liikuvad autojuhid teed peavad andma. Tekkiva sõõrikukujulise
liikumisruumi ühte serva elavdavad platsiäärsetes majades paiknevad funktsioonid koos majaesiste
terrassidega. Teist, sõõriku sisemist serva piirava ala oleme kujundanud mängulisteks
tegevusparkideks. Rotermanni kvartali poolsesse taskusse jääb muru, puude ja rohkete
istumisvõimalustega ala. Viru tänava otsa pool on veeatraktsioonide ja ligipääsetava veepinnaga park.
Tammsaare pargi poole jääb interaktiivne audiovisuaalne digitaalmeediapark. Sõõrisiseseid keskkondi
ilmestab elementide tihe paigutus, intensiivne kujundus ja kõigi kasutatud materjalide läbivalt tume
värvus. Moodustub tume, selgelt välja joonistuv, punkt – Tallinna keskpunkt.

 
Viru ringiga külgneva Viru hotelli esise ala koos hotelli sissepääsuga oleme ette näinud viia ülejäänud
tänavaga samasse tasapinda. Tekib peatänavaga hästi ühendatud, rohkete istumisvõimalustega
plaza, mille idakülge ääristab Viru keskuse perspektiivne juurdeehitus koos uue sissepääsuga.

 

PARGIALAD
Musumäe ühendust peatänavaga parandab lisaks edelanurgas olevale avarale tribüün-trepile
lõunaküljes olev, trammipeatuse otsa juurest kulgevat ülekäigurada pikendav kitsas, kontrastsena
tugimüüri lõikuv trepp. Musumäe lõunakallakule on puistatud lavatseid päikese nautimiseks.
Jaani kiriku vahetu ümbrus on murukattest ja hekkidest vabastatud ja muudetud avaramaks
liikumisruumiks peatänava ja Vabaduse väljaku vahel. Kaasneva hüvena tekib kiriku põhja- ja
lõunaukse ette suurem hajumisala. Külgnevad suurte puudega alad on varustatud tihedama jalgteede
võrguga, mis parandavad seda ühendust veelgi. Jalgteede äärde jääb suur hulk pikki istumisservi.
Puistuteäärsed kõige paremate liikumissuundade ette jäävad kaks kioskit on ette nähtud lammutada ja
asendada selga pidi kiriku kooripoolse otsa vastas olevatega. Uued kioskid koos samuti kiriku vastu
ehitatud jalgrattaparklate ja ühistranspordi ootepaviljonidega annavad kiriku tagumisele otsale aktiivse,
tänavat elavdava fassaadi, kioskite ja paviljonide tagakülgi aga avalikku ruumi ei tekigi.

 
ÜHISTRANSPORDIPEATUSED
Hobujaama trammipeatus kui tänavaületuse suur katkestaja on nihutatud Viru keskuse ja Postimaja
vahelisse kitsamasse tänavalõiku, vabastades suurema väljakupotensiaaliga ala peatuse praeguses
asukohas. Hobujaama tänavale on lisatud uus ühesuunaline ringtrammiliin sadama suunal. Mõlemal
suunal sõidab tramm mööda Laikmaa tänavat. Maneeži ja Reimani tänavate vahele on tekitatud uus
ühistranspordipeatus.

 
Trammipeatused paiknevad üldiselt selliselt, et nende mõlemad otsad külgnevad ristmikuplatsidega,
mis toimivad ka trammipeatuste ülekäigukohtadena.

 
Uus Hobujaama peatus on kujundatava peatänavalõigu ainuke suletud platvormiga peatus. Erandlik
on ta ka selle poolest, et teda poolitab ülekäigurada.

 
Ülejäänud peatused on avatud platvormi ja ühte pinda viidud tänavaga.

 
Ootepaviljonid harmoneeruvad peatänaval läbiva alleemotiiviga, astudes alleepuudega samasse rivvi
ja meenutades ka oma kujunduselt lehtterasest tüvede ja klaasist katuste-tagaseintega tehispuid.
Trammiplatvormid on sillutatud lihtsa betoonkiviga.

 
ÜLEJÄÄNUD TÄNAVALÕIGUD
Harilik peatänavalõik on olemuselt puiestee. Olemasolevaid katkendlikke, erivanused ja erinevatel
joontel paiknevad puuderivijuppe on täiendatud uutega, moodustuv struktuur on Tallinnale omaselt
inimlik ja ebaregulaarne. Kõik puud sobituvad tänavapinda restidega, jättes võimaluse igast
puudevahest läbi kõndida.

 
Kuna kõnealused tänavalõigud üldiselt tänavaületuseks mõeldud ei ole, on nad seal, kus tänavaseinte
vahel on piisavalt ruumi, ääristatud pikiparkimiskohtadega taksode ja lühiajalise parkimise jaoks.
Seal, kus on ruumi, on tänava päiksepoolne külg ääristatud keskeltläbi viie meetri laiuse, kõnniteega
samasse tasapinda viidud terrassidevööndiga. Terrassidevöönd on oma olemuselt mitmekesise
materjalikasutuse ja katkendliku iseloomuga: Majasissepääsude ees kivikate, terrasside koha peal
puit- või vaipkate, muru, kunstmuru, sõelmed või rannaliiv, vastavalt kohviku- või poepidaja enda
äranägemisele. Kohati on mõeldavad ka tänavasuunaga risti olevad, erinevaid terrasse eraldavad
piirded, aga mitte piki tänavat kulgevad, terrassi kõnniteest eraldavad.

 
Materjalikasutus on siinseil tänavalõikudel võimalikult lihtne ja ökonoomne: harilikud betoonsillutised,
äärekivid ja asfalt. Valgustus on harilik, lineaarselt paigutatud vabrikutoodang.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Voting is finished

0votes

Laadi alla võistlustöö (PDF)
Jagamine on hoolimine