Tallinna
Peatänava
arhitektuurivõistlus

VIRU VÄLJADEL

Projekti autorite eesmärk on luua Tallinnale peatänav, mis on inimsõbralik ja loominguline, koht, kus keegi ei pea tundma hirmu ega piinlikkust selle pärast, et pole raha vee ostmiseks või tualetis käimiseks. Peatänav on külalislahke, siin leidub kohti ja tegevusi kõigile – rikastele ja päris vaestele, vanadele, puuetega inimestele, noortele ja lastele.

Peatänav on koht, kus on võimalik teenida ka hädapärase taskuraha, siit leiab abi eksinu või muidu hädasolija. Tänaval on võimalik laadida telefoni ja olla tasuta internetiühenduses. Peatänav on avatud loomingule – ruum ei ole lõpuni disainitud, pigem on loodud võimalus pidevaks muutuseks. Suur osa on linna näo kujundamisel haljastusel, mida
saab muuta, kujundada vastavalt ajale. Aineliste asjade, meelelahutuse ja teeninduse kõrval on linna tuiksoonel mõeldud pisut ka vaimule.

Viru väljadel
Projekti autorite eesmärk on luua Tallinnale peatänav, mis on inimsõbralik ja
loominguline, koht, kus keegi ei pea tundma hirmu ega piinlikkust selle pärast, et pole
raha vee ostmiseks või tualetis käimiseks. Peatänav on külalislahke, siin leidub kohti
ja tegevusi kõigile – rikastele ja päris vaestele, vanadele, puuetega inimestele,
noortele ja lastele. Peatänav on koht, kus on võimalik teenida ka hädapärase
taskuraha, siit leiab abi eksinu või muidu hädasolija. Tänaval on võimalik laadida
telefoni ja olla tasuta internetiühenduses.
Peatänav on avatud loomingule – ruum ei ole lõpuni disainitud, pigem on loodud
võimalus pidevaks muutuseks. Suur osa on linna näo kujundamisel haljastusel, mida
saab muuta, kujundada vaaśtavalt ajale. Aineliste asjade, meelelahutuse ja
teeninduse kõrval on linna tuiksoonel mõeldud pisut ka vaimule.
Peatänava ülesehitus
Peatänav koosneb tänavast, millega liituvad tänavat nö toitvad laiemad alad:
Vabaduse väljak koos Lastepargiga, Roosiaed, Draama teatri väljak, uus turg ja
Tammsaare park , Disainiväljak Musumäega,Tallinna väljak ja Viru talveaed, Viru
näituste väljak, Viru väljad, Foorumi väljak ja Jõe ristmik.
Tänav
Tänavaruum on jagatud jalakäijate, kergliiklejate, autode ja ühistranspordi alaks, mis
on selgelt üksteisest eraldatud, tähelepanu on pööratud tänava ületuskohtade
turvalisusele ja seosele ühistranspordiga.
Jalakäijate ala tarvis on loodud kaks olulist elementi: Tallinna sillutisplaat ja nn
energiapuu, mis peab rahuldama kõik olulisemad vajadused tänaval – janu
kustutamisest, valguse andmisest kuni internetiühenduseni. Loomulikult peab ta
asendama ka päris puid, mida igale poole istutada ei saa. Tänava sillutisplaat
(graafiline betoon) on tuletatud linnaplaanist, plaatidest saab luua barokseid
mustreid. Tüüpplaatide vahele on integreeritud Tallinna ajalugu peegeldavad
ajaloolised fotoplaadid, viiteplaatid, mis osutavad oluliste objektide suunas (graafiline
betoon) ning tumedad betoonplaadid, kuhu saab kriidiga jätta teateid või joonistada.
Kergliiklustee katend on värviline asfalt, autotee poolses serva on ette nähtud
valguskivid. Autotee ja jalgrattatee vahel on kõrgemad nn valguspuud, mille vahele
saab kohtades, kus tee ületus on rangelt keelatud, kinnitada piiravad elemendid.
Sõiduteel on kahte tooni asfaltkate – üks märgib autoliiklust, teine ühissõidukite
liikumisrada (buss, tramm). Sõidutee ja rattatee vahel on äärekivi, ülekäigu kohtades
on inimestele astmevaba liikumistee. Ülekäigud on varustatud spetsiaalse peatänava
sebraga. Sebral on kahel pool väike klompkiviga kaetud tõus, mis sunnib autojuhti
hoogu maha võtma ning klompkivi on ka sebra mustade triipude alal. Pidurdava
kladtee lõpus on uputatud valgustid – enne teeületust vajutab jalakäija puul olevat
teeületusnuppu ning nii puu kui sebra valgustus annavad märku, et autojuht peab
teed andma. Sebra keskel jookseb 2 m laiune sile ala – kärude, ratstoolide ja kõrgete
kontsade tarvis. Autoteed on kaetud asfaltiga ja ühistranspordi ala sillutiskiviga. Kus
võimalik, on jäetud võimalus peatänava ääres peatuda – kaetud klompkiviga.
Kogu peatänav ja sellega külgnevad alad on inimeste liikumise osas astmevabad.
Erinevad katendid märgivad tänavaosa iseloomu muutust – märk vaegnägijatele.
Tänavaruumis on markeeritud kohad, kus on olnud vana linna- või bastionimüür.
Valgusfooriga reguleeritud ristmikel on lähimal ´puul´ helisignaal, mis annab märku
rohelisest tulest. Linnamüüride ja bastionite asukohad tähistatakse tänaval samade
kividega, mis on juba kasutusel Vabaduse väljakul müüride markeerimisel.
• Lastepark
Jaani kiriku ümber peatänava ja Vabaduse väljaku vahele jääv Lastepark on lõhutud
kildusedeks, et luua tänava ja väljaku vahele tänasest vabam ja vähemsuunatud
liikumine. Killud on erineva iseloomuga terrassid, mille juurde kuuluvad elemendid
annavad terrassile sisu: kaetud paviljon-liivakast või paviljon-lavats, müügikioskid
väikeste terrassidega, muruterrassid suurte puude ümber, multšiterrassid laste
atrakstsioonidega, patuud, kiikede ja muu sellisega, koerteväljak. Pargis on tualetid
ja rattahoidlad, rattalaenutus ja infopunkt. Siia on oodatud eeskätt sellised kioskid,
kus müüakse peamiselt kohalikku toodangut: värksed saiad, smuuti, jäätis, kohalikud
maiustused, aga ka kindlasti koha peal valmistatud kohvi, teed jms. Iga terrass on eri
kujundusega (lilled, katted, valgustus, lõhnad, soojus jne). Muusikakooli esine ala on
pakutud hoonestusalaks (muusikakooli laiendus) – loodava hoone esimene korrus on
kindlasti avalik ja väljaulatuva varikatusega. Lillemüüjad, kes täna on harjunud sel
kohal kauplema, leiavad koha pargi kaetud varjualsutes nn lilleterrassidel. H. Elleri
mälestusmärk tõstetakse ümber kas lasteparki või kahe maja vahele jäävale
siseväljakule (kui muusikakool jääb ka tulevikus samasse kohta).
• Roosiaed
Roosiaed on väike mediteerimisnurk kiires linnasaginas. Olemasolev tänavate nurk
on täis tehnilisi seadmeid, mis ilmselt peavad seal ka tulevikus olema ning seetõttu
on pakutud lahendus, mis võimaldab olemasolevad elemendid omal kohal ära
kasutada. Maapinda täidetakse kasvumullaga ning siia istutakse erinevad roosisordid
(võimalikult lõhnavad), millele leitakse sobivad kasvukohad ja toetuspinnad.
Olemasolevaid tehnilisi elemente saab kasutada väänrooside toestamisel. Ümber aia
on istumispink ning nurgas on kaetud varjualune – paviljon – heliinstallatsioon.
• Draama teatri väljak, Teatrite aed (KTA)
Draama teatri ümbruse paremaks toimimiseks ja ühenduseks KTA projekteeritud
Teatrite aiaga on kinni pandud peatänavalt parklasse sõit (see saab olema teatri
tagant kokkuleppel Estoniaga). Väljaku juurde kuuluvad valguspuud, mille allossa on
paigaldatud teadetepost, rattahoidla ja istumisrõngad bonsaidega (kujundatud
kohalik mägimänd). Teatri ümber on peatänava sillutis, mille sees on fotod teatri
ajaloost (graafiline betoon).
• Disainiväljak ja Musumägi
Disainigalerii ette on loodud Disainiväljak, mis on funktsionaalselt ja visuaalselt
ühendatud Musumäega – lai trepistik ja pandus, mis viivad väljakult künkale. Selleks,
et trepistik ja väljak ühte siduda, on kinni pandud Valli tänavalt autodega pääs
peatänavale (võimalik on pääs teenindavale transpordile). Väljak on kaetud osaliselt
mustade betoonplaatidega – siia saab joonistada kriitidega või graffitit luua vastavalt
ekspositsioonile, mis on parasjagu galeriis. Siin on koht perfomace´i või muu taolise
tegemiseks – publik saab istuda Musumäe trepistikul, mille kujundus lähtub vana
bastionimüüri kujust. Siin on tualetiboks ja rattahoidla. Musumäele on kavandatud
väike ilusa vaatega Musu kohvik terrassiga. Bastioni müüri kasutatakse infoseinana.
Väike trepistik viib Musumäelt otse peatänavale.
• Tallinna väljak (KTA) ja Viru talveaed
Tallinna väljaku poole avanevad Viru kohvikuterrassid, mille asemele on planeeritud
Tallinna pargi jätkuna talveaed. Viru keskuse uue arhitektuuriga haakuv klaasidega
kaetud talveaed on roheline kohvik, mille pargipoolse klaasseina saab suvel
terrassile avada. Siin on rohkelt taimi, mille all on mänguplatsid lastele ja kohviku
keskel on kindlasti suur linnupuur rääkiva papagoiga.
• Viru näituste väljak
Viru hotelli esine plats on kujundatud näituste väljakuks. Siin võiks olla vahetuvad
Eestit tutvustavad näitused. Näituseväljaku põhielement on nn linnaraam – puitraam,
millele on võimalus anda erinevaid kujundusi ja funktsioone (ekspopinnad,
istumiskohad, haljastuse tugi).
• Viru väljad
Tänase Viru väljaku ümbrus on kõige äriskesksem koht Tallinna linnas ning sellele
vastuakaaluks on loodud ärivaba tühi väli. Ringvälja ümber on hoonete teenistuses
äriline ruum (välikohvikud), siia on lisatud infopaviljon, linnaekraan, rattalaenutus- ja
hoidlad ja mõned müügipaviljonid, kust saab kohvi, saiakesi, värske lehe ja muud
värsket kraami, aga ringi sisemus on mõtlikult tühi.
Ümber välja on linnahiis – püramiidtammedest haljasring, mille sees on veesilmad ja
sõiduteepoolses osas nn soomaastik, mis võtab vajadusel vastu Vabaduse väljaku
poolt tuleva liigse vihmavee. Taimkate ja sellega koos kogu ringi kujundus vaheldub
vastavalt aastaajale. See on koht, kus Eesti maastikuarhitektid saavad katsetada
erinevate taimede võimet vastu pidada linna tingimustes ja näidata igal aastal oma
kujundusoskust (päevalilleväli, lillemandalad, muru toolidega, tulbi-, liilia- või nisupõld
jne). Ümber välja on paar trepiastet, millel saab istuda. Väljale võib ehitada lava
suvekontserdite tarvis. Talvel saab siin uisutada.
Liiklus jagab Viru välja kaheks suuremaks osaks, teede ristumisele on planeeritud
koht kunstiteosele – teos suurele vaimule. Teose tarvis tuleks teha eraldi võistlus.
See võiks olla ajas muutuv, kineetiline või valgusskulptuur vmt. Väljal on valguskivid
(klaaskiudbetoonist), mis meenutavad Eesti suurkujusid – kivi käejälje,
autogrammiga vms. Suurkuju tähtpäeval lööb tema kivi eredamalt särama. Kes on
Eesti suurkujud, seda otsustab rahvas. Tingimus on see, et inimene on lahkunud ja
jäänud rahva mällu mitte vaid suure tegijana vaid ka eetilise inimesena.
• Foorumi väljak
Väljaku iseloomu annab sellega piirnev hoone oma terrassidega – tänavale
laienevad ärid, kohvikud jms. Kasutada saab peatänava elemnte, mida võib
paigutada vastavalt vajadusele.
• Jõe ristmik
Jõe tänava ristmik on eriline seetõttu, et see on koht, kus maa sees voolab Härjapea
jõgi. Jõe asukoht on markeeritud erilise sillutisega.
Tänavaelemendid
• Energiapuud
Energiapuu on element, mis rahuldab kõik olulisemad inimese vajadused tänaval:
annab valgust, pakub varju ja juua, võimaldab jalga puhata, telefoni laadida, internetti
pääseda, prügi visata, koera pissitada, ratast kinnitada jne. Siia külge saab kinnitada
suunaviidad ja kõikvõimalikud muud elemndid kiikedest, tänavareklaamist ja
piirdeelementidest jlagteed katvate purjedeni. Energiapuu kogub energiat päikeselt
(müüb päeval energiat võrku ja ostab õhtusel ajal võrgust tänava valgustamiseks
odavamat elektrit). Tulevikus, kui leiutatakse väike töökindel mürareostuseta
tuulegeneraator, on võimalik luua puudesse ka tuulegeneraatorite süsteem. Puude
ümber on multšiala, kust kasvavad välja kohalikku kliimasse sobivad liaanid
(metsviinapuu, amuuri viinapuu, lõhnav ja väätiv kuslapuu, harilik tselaster,
sidrunväändik, südajalehine aktiniidia, suuerelehine tobiväät jt), mis ronivad mööda
metallpuid (kaetud spets värviga, kust liaan saab kinni võtta, lisaks on spets
kinnituskohad) ning moodustavad suvisel ajal üsna usutava puu võra, mille all saab
varjus istuda ning mille sisse saab paigaldada pesakaste linnalindudele (seoses uute
ehitustavadega on lindudel raske leida pesapaiku linnas – kinnised räästad, suletud
avaused jne). Liaanid hoitakse kontrolli all – neil ei lasta kasvada päikesepaneelide
peale ega varjata liigselt valgust. Parkides võib aga lasta terve puu nö võssa
kasvada. Puu võrasse saab integreerida heliseadme ning kogu peatänav või osa
sellest võib olla kaetud näiteks linnulaulu või merekohinaga. Puid on kolmes mõõdus
– 4 m, 8, m, 10 m. Kõrgemad puud annavad valgust sõiduteele ja sellele kinnituvad
ka trammiliinid. Väiksematesse puudesse, mis on jalakäijate ja jalgrattateede vahel,
on integreeritud kõikvõimalikud lisaväärtused. Kõige olulisem puu funktsioon on
tänava valgustamine. Puul on mitu valgusrežiimi ja mitmed valgustuspunktid, mille
abil saab tänava meeleolu kujundada.
Funktsionaalne valgustusrežiim liiklustee, jalgrattatee ning kõnnitee valgustuseks
antakse läbi puuvõra ülaosasse monteeritud paneelidelt peegelduva valguse.
Paneelide peegeldusnurk on disainitud lähtuvalt paneelile valgust suunava prožektori
optikast (ca 10-20° vihu vahemik), nii et tagasipeegelduva valguse hulk on
maksimaalselt efektiivne ning vastab konkreetsetes liiklusoludes nõutud
valgustusklassile. Valgust peegeldavate paneelide tagapinnale on võimalik kinnitada
päikesepaneeli.
Dekoorne valgustusreziim võra sees, mille kasutusfunktsioon on linnapildis
liiklusolukordade signaliseerimine (nt ülekäiguradade täiendav markeerimine,
lähenevast ühissõidukist märku andmine) ja/või konkreetse energiapuu teenuse tüübi
markeerimine linnapildis. See valgusrežiim saadakse puuvõra harude sisekülgedele
paigaldatud OLED tehnoloogial baseeruval LightTape® tootel, mis on olemuselt
homogeense pinnaheledusega helendav valgusriba.
Dekoorne valgustusrežiim nn konteineriosa sees valgustab tänavat inimese
kõrguselt. Konteineri sees olevad augud on loodud selliselt, et sinna saab panna
tühja pudeli, mis saab osaks puu disainist (mille keegi teine, kel raha vaja, ära korjab)
ning valgus paistab läbi pudelite. Kui konteiner on tühi, siis valgustus selle sees ei
põle. Kuid kui konteineri sisse on midagi ladustatud, siis süttib see tööle, et
psühholoogiliselt läbi mängulise olukorra stimuleerida jalutajat konteinerisse midagi
panema. Mõeldav on, et mida rohkem taarat on konteinerisse pandud, seda
intensiivsemalt ta põleb töörežiimis.
Teenusefunktsionaalsust, saab esile tuua võra sees ja konteineri sees oleva
dekoorse valgustuse vastavat signaalvärvi toonimisega – pakutav teenus
(nutiseadmete laadimine, vesi, elektrisõidukite laadimine jne) on kergesti identsete
energiapuude hulgast leitav.
Eriti heledalt lööb puu särama siis, kui talle elektrit toodetakse – sõidetakse
elektritaastootmisvelosipeedil.
Funktsioonid on jaotatud erinevate puude vahel, kõike head ühele puule ei mahuta.

 

• Linnaraam
Linnaraam on puidust element, mille abil saab organiseerida ruumi, moodustada
tuuletõkkeid, luua eksponeerimispindu, anda istumiskohti ja tuua kivistesse
kohtadesse haljastust – raami sees oleva istumispingi all on mullakast, millest
kasvavad välja õitsvad liaanid – elulõnga sordid, roniv hortensia, roniroosid jne.
Raami ülaosas on valgusti.
• Bonsai
Eesti kliimasse sobivast mägimännist kujundatakse dekoratiivne bonsai, mis
istutatakse soojustatud seintega silindrilisse betoonkonteinerisse. Konteineri puidust
servadel saab istuda ning puid saab panna kõikjale sõltumata trassidest.
• Paviljonid
Sarnase puitkonstruktsiooniga paviljone on nii lahtiseid kui suletud. Lahtistesse
paviljonidesse on mõeldud valgustatud istumislavatsid (võib ka pikutada, piknikku
pidada, ka ööbida suvel), laste mänguruumid ning müügikohad (lillemüüjad).
Kinnised paviljond on soojustatud – müügikohad, infopunktid. Paviljonid on samuti
väänkasvude toetuspinnaks – võib lasta nii rohtu kasvada, et ehitist ei jää palju
nähagi (onn lastele). Paviljoni katuse alla võib lisada soojakiirguri. Paviljoni
dekoreerimisel võib kasutada (ei pea) kõiki eelnimetatud liaane – päikese käes
õiterohkemaid, varjus viinapuid jms.
• Linna WC
Linna avalikud tualetid on lihtsad väikesed soojustatud ruumid, mida ümbritseb
spiraalne puitvõrk – samuti alus väänkasvudele, siin võivad nad segamatult vohada,
nii, et Llnnapildis jääb suvel perioodil näha vaid suur ´põõsas´.
• Bussiootepaviljon
Kaetud platvormi paviljoni disainis on järgitud väljätöötatud linnatranspordi visuaalset
keelt: rombid, viirutus, toonklaasiga varikatus, istekohad, külgtuule kaitse, autoteest
eraldav piire. Platvormi ääres ja ülekäikudel on taktiilne sillutiskivi. Platvormi otstes
turvasaarekesel on peatuse tähis, elektrooniline infotabloo asub paviljoni keskel.
Jaani kiriku juures olev avatud platvorm on tähistatud sillutiskividest moodustuva
viirutusega, autoteest on see eraldatud 90 cm kõrguste postidega. Kohtadesse, kuhu
bussiootepaviljon ei mahu, kasutatakse taas energiapuid – nende võra
kaetaksetihedamalt ning puud paigutatakse üksteise lähedale, nii et tekib vajalik
katus.
• Jalgrattahoidja
Jalgrattahoidja on kujundatud samas visuaalses võtmes nagu bussiootepaviljon.
Jalgrattaparklatesse on võimalik lisada pakihoisüsteem – koodikapid.
• Tegevus peatänaval
Peatänav on kohtumispaik, ajaviitmiskoht, mängu- ja mõtlemisruum, kunsti ja
kultuuriruum. Siin võiks olla ka nn organiseeritud kerjamissüsteem: kui tahad raha,
siis küsid infoputkast luua ja kühvli ning koristad. Paned mütsi maha ja inimestel ei
ole kahju töötegijale tasuda. Või siis korjad kokku energiapuudelt pudelid. Muidugi on
siin oodatud tänavamuusikud ja tantsijad, klounid ja pantomiimi tegijad. Peaasi, et
tänav elab ja kõik tunnevad end siin inimväärsetena ning ihkavad siia ikka ja jälle
tagasi tulla.
• Etapilisus
Projekt on realiseeritav mitmes etapis, alustada võiks Viru väljakust ning jätkata
sealt esimese hooga Vabaduse väljaku suunas.
• Liikluslahendus
Kolm fooridega ristmikku on lahendatud nii, et eelis on jalakäijatel. Rohelise tule ajal
on jalakäijatel võimalik ületada ristmiku kõigis suundades. Autodele on lubatud
vasakule pööre vaid Georg Otsa tänavalt Pärnu mnt-le ja Postijaama ees Viru hotelli
ja Viru keskuse Parklasse. Viru hotelli sissesõit on viidud parkla sissesõidu juurde.
Väljasõit Viru hotelli eest toimub praeguse juurdepääsu kaudu (paremale). Jalgratta
teede lahendamisel on valdavalt tee laius 2 m, Pärnu mnt kitsamas lõigus aheneb
rattatee 1,7 meetrile. Draamateatri juurest on pakutud jalgratestele paremale pööre
(Reaalkool jt).
Viru ringilt on ringliiklus kaotatud. Munakivi katend Viru ringil on kiiruse piiraja, sama
ülesannet kannavad ka vanade kindlustusmüüride ristumised autoteega.
Draamateatri ette on planeeritud ajutised peatumiskohad, samuti on kolm
peatumiskohta Viru tänava alguses.
Diagonaalparkimist on vähendatud alal, Disainigalerii ees on antud külgparkimine.
Härjapea jõe märgistus tänaval toimib lisaks visuaalsele tähistajale ka kiiruse
rahustajana, kogu ristmik on on üles tõstetud, et markeerida olulise kesklinna ala
algust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Voting is finished

0votes


Warning: Illegal string offset 'url' in /data01/virt57404/domeenid/www.peatanav.ee/voistlus/wp-content/themes/ashlar/single-entry.php on line 153
Laadi alla võistlustöö (PDF)
Jagamine on hoolimine