Tallinna
Peatänava
arhitektuurivõistlus

VURR

Pakutud lahenduse aluseks on mõtteviisi areng suunas, kus tänavaruumi kasutamine nii liiklemiseks kui ka pikemalt viibimiseks peab olema mugav kõikidele kasutajatele. Planeeritava ala proportsioonid jagunevad ümber. Autokeskse planeeringu asemel pöörame tähelepanu kergliiklusele ja aktiivsele inimkesksele tänavaruumile. Liiklus on koondatud võimalikult kompaktseks, andes ruumi kergliiklusele ja jalakäijate tänavale. Peatänav koosnebki kontsentreeritud liikluse aladest ning laienditest platside ja väljakute näol.

Kontseptsioon
Pakutud lahenduse aluseks on mõtteviisi areng suunas, kus tänavaruumi kasutamine nii liiklemiseks
kui ka pikemalt viibimiseks peab olema mugav kõikidele kasutajatele. Planeeritava ala proportsioonid
jagunevad ümber. Autokeskse planeeringu asemel pöörame tähelepanu kergliiklusele ja aktiivsele
inimkesksele tänavaruumile. Liiklus on koondatud võimalikult kompaktseks, andes ruumi kergliiklusele
ja jalakäijate tänavale. Peatänav koosnebki kontsentreeritud liikluse aladest ning laienditest platside ja
väljakute näol.

 

Seda lähenemist kasutame ka Tallinna sümboolse liiklussõlme – Viru ringi – kujundamisel selliseks,
kus viibimine ja liiklemine on võrdselt mugav nii autodele, ühistranspordile, ratturitele kui ka
jalakäijatele. Andes sinna paremad võimalused jalgsi ja rattaliikluseks, anname sellele ringile aktiivsust
ja hoogu juurde.

 

Peatänava äärne linnaruum „peegeldab ilmekalt riigi ajaloo katkendlikkust, perioodilisust ning ühtse ja
lineaarse arengu puudumist“. Eri ajastustel rajatud hoonestus tekitab siin väga mitmekihilise ja
konstrastide rohke tänavafrondi, mis on mõlemal küljel katkestatud erinevate parkide, platside ja
hoonete esiste valgaladega.

 

Meie lahenduse idee on kontrastide rohke tänavaruum ühtseks ja loogiliseks tervikuks koondada.
Selleks oleme loonud võimalikult minimalistliku tänavakoridori ühistranspordile ja autodele andes
maksimaalselt suure ala jalakäijatele. Kogu peatänava ulatuses moodustub jalakäijate alale
sündmusruume ja väljakuid, mis on erinevate funktsioonide ja tähendustega mõtestatud.
Väljakute disainiga on püütud igal alal tuua välja just selle koha tugevused ning ruumiliste vahenditega
neid rõhutada. Meie ettepaneku disainikeel on pigem rahulik, olemasoleva olukorra eklektilisust
ühtlustav ja olukorras uusi potentsiaale loov. Samas on igale väljakule jäetud palju nö. vabadust luues
sedasi võimalikult mitmekesised kasutusvõimalused. Sekkumine on pigem olemasoleva olukorra
järjepidevust toetav ja teatud aspekte väärtustav. Kõik ettepanekud on pühendatud eesmärgile muuta
alal viibimine jalakäijate jaoks meeldivaks ja anda eeldused selleks, et tegelikku ruumi hakkavadki
kujundama inimesed ja nende poolt loodud sündmused.

 

Toiduplats
Suur-Karja tänavat on pikendatud sirge teljena Jaani kiriku suunas ning loodud väljak mida nimetame
toiduplatsiks. Olemasolevad madalad müürid likvideeritakse, et tagada parem inimeste läbipääs kuid
olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. Väljakule rajatakse kioskid ja ühenduskohad food truck’idele,
kus pakutakse erinevat kvaliteetset tänavatoitu. Tänavatoitu pakutakse siin juba täna ning see tundub
selleks ka igati loogiline asukoht kuna läheduses on palju koole ja Vabaduse väljak, kus toimub tihti
üritusi, mille raames on siin hea võimalus tänavatoidu ala ka ajutiselt laiendada.
Toiduplatsi ja vabaduse väljaku vaheline haljasala korrastatakse. Ala läbivad liikumisteed säilitatakse
tänases mahus. Vabaduse väljaku poole on kavandatud kaetud jalgrataste parkla ning teede äärde on
paigutatud istepinke.

 

Pärnu mnt. 20 esise kolmnurkse ala servades olevad müürid võimalusel lammutada, et tagada ala
parem läbitavus. Samuti kaaluda Pärnu mnt. 20 esimese korruse avamist tulevase platsi suunas.
Jaani kiriku ja Inglise Kolledži vahele on kavandatud ühistranspordi peatus, kus peatuvad Pärnu
maanteelt linna tulevad bussid ning linnast Pärnu maantee poole minevad trammid ja bussid. Enne
peatust on antud uus ülekäigurada.

 

Musumägi
Viru värava bastioni eskarpmüüri kulg taastatakse originaalkujul (1). Müüri servadesse rajatakse
kergkonstruktsioonis trepistik, mis on kaetud terrassilaudisega. Trepistiku kaudu on Musumägi ja
peatänav omavahel maksimaalselt ühendatud. Musumäe disainigalerii poolses alas laieneb trepistik
suuremaks terrassi alaks (2) kus saab suveõhtutel nautida õhtupäikest. Trepistiku Valli tänava
poolsesse otsa on kavandatud kergkonstruktsioonis kohvik/kiosk (3). Terrassi ala pikendusel
paiknevad lillemüügiletid (sarnased täna vabaduse väljaku lillemüügilettidega) (4).
Musumäe terrassi ala kõrvale on kavandatud suurem ühistranspordi peatus, kus peatuvad nii Pärnu
maanteelt linna tulevad ka linnast Pärnu maantee poole minevad bussid ja trammid. Peatuse
mõlemast otsast on antud ülekäigurajad.

 

Viru väljak
Viru väljak on kogu peatänava ja võib öelda, et ka kogu Tallinna sõlmpunkt ja naba. Seda kohta
loetakse Tallinnast kauguste määramisel nullpunktiks, siin on nii Pärnu kui Narva maantee alguspunkt.
Siit saab alguse vanalinna selgroona toimiv Viru tänav. Metro Plaza poolse külje kaudu ulatub siia
Rotermanni kvartal ja Mere puiestee, mis on oluliseks ühenduslüliks sadama ala ja merega. Lõuna
poolses küljes saab olema Tammsaare parki kavandatud uus Tallinna väljak, mis omakorda on seotud
kaubamaja tänava kaudu Maakri tänava city alaga. Seetõttu saab olema väljak heaks kohaks kust
kohtumisi alustada või ka lõpetada (ja minna ühistranspordiga koju). Olemuselt võib Viru väljakut
nimetada ka Tallinna keskväljakuks.

 

Oleme seisukohal, et ruumiliselt on väljak kõige paremini kasutatav siis kui siia ei ole loodud
statsionaarseid takistusi. Seetõttu on väljaku kujundatud liigutatavate terrassi, konteinerhaljastuse,
istepinkide, rattahoidjate jmt. elementidega mida saab vastavalt vajadusele ja hooajale ümber tõsta.
Väljakut läbib ka auto ja ühistransport, mis jagab ala kolmeks platsiks, kuid mõtteliselt on väljak ühtne
ala, kus ei ole välistatud ka tähtsate sündmuste puhul liikluse peatamine. Ringliikluse skeem
võimaldab ka haarade ükshaaval sulgemist. Ringristmiku keskele on kavandatud ala eraldi kuntsiteose
rajamiseks (püsiv või vahetuv installatsioon vmt.).

 

Viru hotelli esine plats on ümber kujundatud nii, et tänava tasandile on võimalik tekitada madalam
hoonemaht kuhu võib kavandada äripindasid või anda lisasissepääs hotelli fuajeesse.
Viru keskuse ja Postimaja vahele on kavandatud uus ühistranspordi peatus, kus peatuvad nii Narva
maanteelt linna tulevad ka linnast Narva maantee poole minevad bussid ja trammid.

 

Hobujaama väljak
Kuna hobujaama tänava sõidutee osa läheb oluliselt kitsamaks siis muutub siin jalakäijate plats
suuremaks. Oleme kavandanud Postimaja Hobujaama tänava poolsele küljele puiestee. Ka siin saab
platsil kasutada portatiivseid terrassi või haljastuse elemente vastavalt platsi äärsete äride vajadustele.
Väljakut hakkavad kujundama Postimaja, Hobujaama ärimaja ja Foorumi maja esimeste korruste
äripinnad mis võivad väljakule oma terrasside või müügipindadega laieneda. Samuti on see oluline
jalakäijate sõlmpunkt.

 

Liiklus
Liiklemine peab olema kõikide kasutajate jaoks loogiline ja mugav. Seetõttu on kogu peatänava
ulatuses kasutatud ühtset liiklusskeemi. Olemasoleva trammi koridori kohale on rajatud 3,5+3,5m
ühissõidukite rada kus liiguvad nii trammid kui bussid. Ühisranspordi raja mõlemal küljel on 3cm
kõrguse äärekiviga eraldatud 3,25m laiune autode sõidurada. Autode sõiduradade kõrval on 1,5-3m
laiune ühe suunaline rattatee. Kohati on autode- ja jalgrataste sõiduradade vahel 3,2m laiused
parkimistaskud. Kõik eri otstarvete rajad on hoitud kompaktsetena, kuid nende asetus võimaldab radu
õnnetuse korral ristkasutada.

 

Sõidutee kõrvale lisandub multifunktsionaalne tsoon mida on võimalik kasutada vastavalt lokaalsele
vajadusele parkimise, haljastuse, rattaparkla, ohutussaare, ühistranspordi peatuse vms tarbeks.
Rattatee ja kõnnitee eraldamiseks on kavandatud madalate pollarvalgustite rivi. Kõik kõnniteed on
sõidu- ja rattateede ületamiskohtades kõnnitee tasandis.

 

Viru väljakul on ühistranspordi koridoride ristumine lahendatud tavaristmikuga kus eesõigus on mööda
Pärnu maanteed liikuval ühistranspordil (üldjuhul ei tohiks tekkida ühissõidukite omavahelisi ootamisi,
kui sõidugraafikud on sünkroniseeritud). Sõiduautode ja jalgrataste liiklus on ristmikul lahendatud
ringristmikuna, mis on antud kohas logistilise läbilaskvuse ja ruumi vajaduse poolest kõige parem
kombinatsioon. Ringristmik võimaldab ilma suuremate ümberkorraldusteta sulgeda sealt lähuvaid
tänavaid erinevateks sündmusteks. Ristimik toimib ka tagasipöörde kohana, vähendades seeläbi
vajadust alalt pikalt läbi sõita.

 

Suuremad ühistranspordi peatused on kavandatud Pärnu maanteele Jaani kiriku ja Tammsaare pargi
turu väljaku kõrvale ning Narva maanteele Viru hotelli ja Danske panga kõrvale.

 

Inventar
Kogu peatänava inventar on loodud moodulsüsteemis, mille väikseim ühik on 400x1000mm ja see
tuleneb kõnniteesillutise plaadi mõõdust. Kõik pingid, terrassid, haljastusplatvormid, prügikonteinerid,
infotablood ja -stendid ning jalgrataste hoiuraamid järgivad seda moodulit. Inventar on üldiselt tehtud
pulbervärvitud (toon, valge) terasest või perforeeritud terasest (istepingid).

 

Ühistranspordi peatused on kaetud lihtsa, elegantse vormiga madalate lamekatustega, mis on
toetatud sõidutee poolses küljes tugipostidele. Tugipostide vahele on kinnitatud puidust istepingid.
Mõnes kohas kus pinke ei ole on postide vahele kinnitatud infotablood. Paviljoni postid ja katus on
viimistletud pulbervärvitud (toon, valge) terasega. Tugipostide vahele on kinnitatud pulbervärvitud
(toon, valge) terasvõrk, mis on alt hõrdemad ja ülevalt tihedama perforeeringuga.

 

Jalgrataste varjualused on ühistranspordi peatustega sarnase konstruktsiooniloogikaga kuid lühemad.
Jalgrataste kinnituskohad võimaldavad ratast lukustada läbi raami ja pakuvad rattale piisavalt tuge.

 

Valgustus
Peatänava valgustamiseks kasutatakse LED valgusteid, mis on kinnitatud 8m kõrguste tsingitud
valgustuspostide külge. Postid paiknevad rattatee ja kõnnite teljel ning ühe posti küljes on kaks
valgustit. Kõrgemate postide vahel on paigutatud 1m kõrgused pollarvalgustid, mis loovad rattatee ja
kõnnitee vahele eraldatuse.

 

Katendid
Kogu peatänava jalakäiguteed on viimistletud 400x1000mm graniitplaatidega. Viru väljaku osas on
kasutatud suuremaid 800x2000mm plaate. Ühistranspordi rada on kogu ulatuses viimitletud samuti
graniitplaatidega. Sõidutee ja rattatee on kaetud asfaltiga. Rattatee on eralduse eesmärgil tehtud
värvilise asfaldiga (sinine).

 

Haljastus
Kogu peatänava ulatuses on kavandatud rohekoridorina mõjuv puiestee. Alleest ja madalama
haljastusega konteineritest moodustub tee ja jalakäijate ala vahele puhvertsooni, hajutades nii teelt
tulevat müra, kui ka luues visuaalse piiri kahe ala vahele.Suuremaid alleepuid on kasutatud kohtades,
kus selleks piisav ruum on. Osaliselt on puud istutatud maapinnale nii, et tüve ümber on 800x1000mm
terasrest. Väiksemad puud või põõsad istutatud 450mm kõrgusesse haljastuskasti, mille serval on
puiduga kaetud istepingid. Haljastuskastidesse valitud madalamad puud ja põõsad on oma
silmapaistva sügisvärvuse ja punakaspruunide okste tõttu effektsed kogu aasta vältel. Samuti
hajutavad madalama võraga puud ja põõsad müra ning püüavad heitgaase ja tolmu. Lisaks
kõrghaljastusele on kogu alale kavandatud liigutatavaid madalhaljastuse konteinereid. Konteinerites
on kasutatud vastupidavaid pinda katvate omadustega püsililli ja kõrrelisi, mis võiksid levida
looduslikult kogu konteineri ulatuses. Lisaks pinnakattetaimedele on kasutatud vähenõudlikumaid
püsililli ja sibullilli, mis toovad tänavaruumi värve kevadest hilissügiseni

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Voting is finished

0votes

Laadi alla võistlustöö (PDF)
Jagamine on hoolimine